No'kis

QARAQALPAQ WİKİPEDİASININ' MAG'LIWMATI
Bug'an o'tiw: navigatsiya, izlew
No'kis
Nökis kalalyk körkem-öner muzeíi
Nökis kalalyk körkem-öner muzeíi
Flag of No'kis
Flag
Official seal of No'kis
Seal
No'kis (Uzbekistan)
No'kis
No'kis
Özbekstandagy jaílasyvy
Koordinatalar: 42°28′N 59°36′E / 42.467, 59.6
Mämleket Flag of Uzbekistan.svg Özbekstan
Väläíatlar Karakalpakstan
Xalqı sanı (2004)
 - Barlıg'ı 260'000

Nökis - Karakalpakstan Respublikasynyñ paítaxty. Nökis Karakalpakstan Respublikasynyñ oraíynda jaílaskan bolyp, Ämüwdäriíanyñ oñ jagasynda jaílaskan. Ol teñizdiñ betinen 76 metr uzaklyta jaílaskan. Kalanyñ batys häm cygys tärepleri Kyzylkum cöli menen korcalgan. Arka bölegi Ämüwdäriíanyñ deltasyna tiíip turady. Kyzketken kanaly pütkil kaladan ötip turady. Klimaty kontinentally. 1930-jyly 12-noíabr küni hükimet tärepinen paítaxtty Törtkülden Nökiske almastyryv hakkynda mäsele kabyllandy. 1939-jyly Nökis kalasy paítaxt boldy. Kala Özbekstan respublikasynyñ arkasynda, Aral teñizine jakyn, üc — Karakum, Kyzylkum häm tasly cöl – Üstirt platosy, häm de keíingi jyllary kosylgan törtincisi – Aralkum häm Akkum cölleri korcavynda jaílaskan.

Tariíxy[o'zgertiw]

Birinci bolyp Nökis maídanlarynda biziñ eramyzga cekemgi 3–4 äsirlerde adamlar jasaí baslagan. Curca kalasyn tariíxy, Nökis maídanlarynda adamlar 2000 jyldan aslam ömir sürgenligin aítady. Arxeologiíalyk kazylyvlar, Curca kalasy biziñ eramyzga cekemgi 4-äsirde äííemgi Xorezm mämleketiniñ tiíkargy bölegi bolyp esaplanganyn körsetedi. Nökis — kala aty. Nökis Karakalpak näsiliniñ ulyvma aty bolyp esaplanady. Tariíxyí ädebiíatlarda bul at salystyrmaly kemnen-kem esletiledi. Jergilikli adamlardyñ maglyvmatlary boíynca "Nökis" atamasy "togyz adam" degen mänini bildirivci, persidlik at "Nukus" atamasyna tiíkarlangan eken. Bul at ta tarixyí bir äpsanaga tiíkarlangan.

Ekonomika[o'zgertiw]

Häzirgi vakytta islep cygaryvdyñ tiíkargy bölegi paítaxtta jaílaskan. Olar zamanagöí üskeneler menen tämiínelengen, islep cygarylyp atyrgan önimler jergilikli xalyk tärepinen talaplar kanyktyryp atyr, tagy da eksport kylynyp atyrgan tovarlar ölcemi de artyp atyr. Häzirgi vakytta bärce talaplarga juvap berivci transportlyk sistema da iske tüsirilgen. Temir jol baílanys sistemasy kaíta oñlanyp, Uckudyk stantsiíasy qosylganna keíin, Tackent penen Nökis kalalary arasyndagy aralyk täviraq kyskardy. Bunnan baska da Nökis kalasynan zamanagöy samalíotlarda köplegen jönelisler karaí ucyv imkaniíatyna iíe.

Belgili jerler[o'zgertiw]

Savitskií atyndagy mämleketlik muzeí, Berdak muzeíi, "Tackent" mimanxanasy, bul Xalyklar doslygy monumenti, Berdaq, Ulugbek, Äjiniíaz estelikleri. Kal ätiraplarynda Cylpyk — zoroastriízlyk Daxma, äííemgi Mizdakxan esteligi.

Bilimlendiriv[o'zgertiw]

ÖzR Pänler akademiíasy Karakalpakstan bölimi, 345 pän kandidatlary, 30 pän doktorlary. 4 jokaryv okyv orynlary: Karakalpakstan mämleketllik universiteti, Nökis mämleketlik pedagogikalyk instituty, Tackent pediíatriía instituty Nökis filialy, Tackent mädeniíat instituty Nökis filialy, 16 arnavly bilimlendiriv orynlar. 80 akademiíalyk litseíler häm käsip-öner kolledjleri. 43 orta arnavly mektepler. 45 okyvga cekemgi orynlar.

Mädeniíat häm körkem-öner[o'zgertiw]

Berdak atyndagy muzykalyk-drama teatry, Jas tamacagöíler teatry, Gosfilarmoniía, kwyrcak teatry, 5 xalyk ansamblleri, respublikalyk radio häm televideniíe, Karakalpakfilm. Jazyvcylar avkam, Süvretciler, jurnalistler, kompozitorlar häm arxitektorlar. Savitskií atyndagy körkem-öner muzeíi.

Den-savlykty saklav[o'zgertiw]

5 zamanagöí üskeneler menen tämiínlengen savalandyryv mäskenleri, 8 kalalyk poliklinikalar. Bul bagdar boíynca 551 cypakerler, 1660 orta meditsina xizmetkerleri jumys islep atyr.

Dene tärbiía häm sport[o'zgertiw]

Cama menen 230 sport zallar häm sport maídanlary, sonyñ menen birge kalalyk stadion, kalalyk sport zal, 2 tennis kortlary, avyr atletika zallary, güres zallary, ippodrom, jüziv basseynleri, grebli mektebi häm t.b.

Transport[o'zgertiw]

Aeroport qälegen türdegi samalíotlardy qabyllav imkäniíatyna iíe; temir jol vokzal; eki avtovokzal. Kalalyk jämiíetlik transport: mikroavtobuslar häm marcrutly taksiler.

Baílanys[o'zgertiw]

Commons-logo.svg
Wikimedia Commons has media related to:

Zamanagöí 7 — numeratsiíaly häm optikalyk baílanys menen isleítugyn ATS (latyn, avtomatikalyk telefon stantsiíasy), Internet provaíderleri.