Mámleketke kiriw hám onnan shıǵıp ketiw tártibi

Házirgi dáwirde derlik barlıq mámleketlerde óz puqaraları hám sırt elliklerge de kiriw hám shıǵıwdıń ruqsat etilgen tártibi bar. Ol bazıda bir qansha xalıqaralıq huqıqqa muwapıq ráwishte ápiwayılastırılǵan.

Mámleket aymaǵına kiriw hám shıǵıw ruqsat etiw tártibi, mámleketke kiriw hám shıǵıw waqtında óz puqarası hámde sırt el puqarasın bul boyınsha sheklew múmkinligin de názerde tutadı. Xalıqaralıq-huqıqıy tarawda mámlekettiń óz puqarası menen sırt el puqarasın mámleket aymaǵına kiriw hám shıǵıw tártibinde úlken ózgeshelikler bar. Bunday qaǵıydalar ishki mámleket huqıqında barlıq jaǵdayda óz sheshimin tappaydı, mámleketlerdiń sırtqı baylanısları salasında usı qaǵıydalar xalıqaralıq huqıqtıń ulıwma moyınlanǵan printsipleri menen belgilenedi.

Eger sırt el puqarası basqa mámleket aymaǵına shıǵıp ketiw niyeti menen múrájat etse, tiyisli mámleketlik organlar onıń arzasın qarap shıǵıwı shárt. Eger usı shaxstıń isi sudta qaralıp atırǵan yaki tergew alıp barılıp atırǵan yamasa sırt ellik puqaralıǵına tiyisli bolǵan mámleket penen urıs jaǵdayında bolsa, sırt el puqarasına mámleket aymaǵınan shıǵıp ketiwge unamsız juwap beriw keshirimli sebep sıpatında tán alınıwı múmkin. Eger siyasiy baspana beriw tiykarları mámlekettiń milliy nızamshılıǵınan kelip shıǵatuǵın bolsa, mámleketlerdiń belgili topardaǵı shaxslarǵa bunday baspana beriliw minneti bolsa xalıqaralıq huqıq normaları (shártnama printsipleri hám ádet normaları)da belgilengen.