Kontentke ótiw

Kórkem-óner kórgizbeleri

Wikipedia, erkin enciklopediya

Kórkem-óner kórgezbeleri — kórkem óner dóretpelerin ǵalabalıq kórsetiw forması. Kórgizbe arnawlı qurılǵan yamasa máslastırılǵan ımaratlar (mas, muzey, mádeniyat sarayları zallarında, teatr, kinoteatr, jámiyetlik ımaratları hám qalal;q orınlar ) da shólkemlestiriledi. Tamashagóydi dóretpeler (házirgi dáwir kórkem óneri, kórkem miyraslar ) menen tanıstırıwdıń tiykarǵı formalarınan, geyde kórkem óner dóretpeleri sawdasın jaqsılaw maqsetinde de shólkemlestiriledi. Kórkem kórgizbelerdiń xalıq aralıq, milliy, regionlıq túrleri parıq etedi; Kóshpeli hám turaqlı, turaqlı yamasa dáwirli, bir adamnıń dóretpesinen yamasa málim gruppa, mektep, jónelis, dáwir, mámleket kórkem óneri úlgilerinen ibarat bolıwı múmkin. Kórgizbege qóyılıp atırǵan dóretpeler aldınan tayınlanǵan adamlar yamasa komissiya aǵzaları tárepinen (janr, kórkem óner túri, teması hám basqalarǵa qaray) tańlap alınadı. Kórkem kórgizbeler komiteti kórkem óner dóretpelerin jıynaw, olardı jaylastırıw, kórsetkishler dúziw hám baspa ettiriw, ekskurciyalar, lekciyalar hám basqalardı sholkemlestiriw sıyaqlı wazıypalardı ámelge asıradı.

Shıǵarmalar dáslep Yunan (eramızǵa shekemgi 6 -ásirden), Italiyada (15-16 -ásirler), Gollandiya, Florida (17-ásir) hám basqalarda tamashagóylarga kórsetila baslanǵan. Házirgi mazmundagi Kórkem-óner kórgizbeler Fransiyada payda bolǵan : arnawlı ımaratlar qurılǵan, súwretshiler Luvr (1699 ) de óz dóretpelerin kórsetkenler, sol tárizde Parijde kórgizbeler shólkemlestiriw baslanǵan. Kórkem-óner akademiyaları tárepinen kórgizbeler shólkemlestiriw jolǵa qoyıldı. 19 -asrge kelip Kórkem-óner kórgizbeleri shólkemlestiriw jumısları rawajlandı (kórsetkishler duzildi, olar kóp nusqada baspa etildi, avtorlar haqqında qısqa maǵlıwmatlar berildi). 19 -ásir baslarında Parij, Londonda xalıq aralıq kórgizbeler shólkemlestirilgen , 19 -ásir 2- yarımında rásmiy Kórkem-óner kórgizbeler menen bir qatarda rásmiy bolmaǵan kórgizbeler (mas, Parij daǵı „Xo'rlanganlar saloni“, 1863) da shólkemlestirilip, olarda salon — akademizm kórkem ónerine realistik sanaatı, jańa kórkem-óner ańlatpa quralların izlew qarama-qarsı qoyılǵan.

Ózbekstanda dáslepki kórgizbeler 19 -ásir aqırı — 20 -ásir baslarında shólkemkestirip baslandı. Atap aytqanda, 1911-jıl „L. L. Bure karikaturalari“ kórgizbesi islengen. 1928-jılda ózbekstanlı súwretshilerdiń kórgizbesi shólkemlestirildi, oǵan túsindirme duzildi hám baspadan shıǵarıldı. 1930 -jıllardan baslap respublika, qala kórgizbelerin shólkemlestiriw dástúrge aylandı. Ózbekstan súwretshileri xalıqaralıq kórgizbelerde qatnasa basladı (Parij, 1937, Nyu-York, 1939 ). Áhmiyetli sáneler (Ǵárezsizlik kúni, Nawrız bayramı hám basqalar ), yubileylerdi bayramlawǵa arnalǵan Kórkem-óner kórgizbeler shólkemlestiriw dástúrge aylandı.

ÓzME, Birinshi tom, Tashkent, 2000- jıl