Inglis tili

QARAQALPAQ WİKİPEDİASININ' MAG'LIWMATI
Inglis tiliniń tarqalıw kartası

Inglis tili (ingl. English Language, rus. Англи́йский язы́к) — hind-evropa shańaraǵınıń german toparına kiretuǵın til. Inglis xalqınıń ana tili. Avstraliya, AQSH, Hindistan, Irlandiya, QAR, Kanada, Liberiya, Malta hám Jańa Zelandiya mámleketleriniń rásmiy tili. Inglis tili dúnyadaǵı eń kóp isletiletuǵın tiller ishinde 3-orında turadı (Ispan hámde Qıtaysha Mandarin tillerinen keyin). Evropa Birlespesiniń tiykarǵı tili.

Inglis tili BMShnıń rásmiy jumıs júrgiziw tillerinen biri, Ullı Britaniya, Irlandiya, Arqa Amerika, Avstraliya, Jańa Zelandiya hámde Aziya hám Afrikadaǵı kóplegen mámleketlerde keń tarqalǵan. Bul tilde jer júzindegi 400 millionnan artıq adam sóylesedi (1992-jıl). Ullı Britaniya hám Arqa Irlandiya, AQSH, Avstraliya, Jańa Zelandiya, Kanada (francuz tili menen birge), Irlandiya (irland tili menen birge), Hindistan hám 15 Afrika mámleketlerinde (QAR, Nigeriya, Gana, Uganda, Keniya, Tanzaniya hám basqalar) rásmiy til retinde qollanıladı.

Inglis tili áyyemgi german qáwimleriniń (inglis, saks hám jut) tillerinen kelip shıqqan. Inglis tili Angliyanıń Anglo-Saks patshalıǵı hámde házirgi qubla-shıǵıs Shotlandiya jerlerindegi ótmishtegi Norzumbriya patshalıǵında payda bolǵan. Tariyxıy dereklerge kóre, eski inglis tili júdá kóp dialektlerdi óz ishine alǵan. Áyyemgi inglis tili (VII-XI ásirler) anglosaks tili dep atalǵan hám 4 dialektke iye bolǵan: nortumbriy, mersiy, uessek hám kent. IX-XI ásirlerde uessek dialekti tiykarında kórkem ádebiyatqa baylanıslı inglis tili qáliplesken. Bul dialektler Ullı Britaniyanıń arqa qırǵaǵına nemis qáwimleri bolǵan anglo-saksler tárepinen alıp kelingen.

English (inglis) sózi Angles sózinen kelip shıqqan bolıp, bul xalıqtıń ata jurtı Angeln házirgi Schleswig-Holstein bolǵan. Inglisshe sózlerdiń kóbisi latın tilinen alınǵan, al latın tili Xristian Shirkewi hámde Evropa oyshıllarınıń tili edi. Vikinglerdiń VIII hámde IX ásirdegi bastırıp kiriwinen keyin Inglis tili eski norz tiliniń bir bólegin ózlestirdi. Angliyanıń XI ásirde Normandlar tárepinen basıp alınıwı norman francuz tiliniń inglis tili menen aralasıwına alıp keldi. Usı sebepli inglis tili leksikalogiyalıq hám orfografiyalıq jaqtan roman tilleri toparı menen baylanısqa iye.

Orta inglis tili (XII-XV ásirler) pátsiz unlilerdiń redukciyaǵa dus keliwi nátiyjesinde feyillik sóz dizbekleri kóp ózgerislerge ushıraǵan. XVI-XVII ásirlerde jańa inglis tili qáliplesken. Ullı Britaniyanıń XVII hám XX ásir ortasındaǵı kúshli rawajlanıwı hámde AQSHtıń XX ásirdegi dúnya júzilik tásiri nátiyjesinde inglis tiliniń xalıqaralıq dárejesi joqarıladı.

Házirde inglis tili óz aymaqlıq dialektlerine iye. Ullı Britaniyada shotland dialekti, arqa, qubla, oraylıq dialektler toparı, AQShda shıǵıs, orta Atlantika (oraylıq), qubla-shıǵıs, orta, batıs dialektler toparı bar. Inglis tili fonemalıq sistemasında ayrıqsha únliler hám dawıssızlar bar. Basqa german tillerinen inglis tili analitikalıq qurılıs belgisi menen parıqlanadı. Grammatikalıq baylnıslardı ańlatıwda járdemshi sózler (artikl, kómekshi feyiller, predloglar) hámde sóz tártibi úlken áhmiyetke iye. Inglis tili basqa tillerden (latın, francuz, italyan, ispan hám basqalar) 70 %ke jaqın sóz qabıl etken.

Inglis tiliniń amerikasha variantınıń Ullı Britaniya variantınan ayırmashılıǵın tómendegishe túsindiriw múmkin: Arqa Amerikaǵa dáslepki kóship kelgenler (1607-jıl) London hám onıń átirapınan, al keyingileri bolsa Arqa Britaniya hám Irlandiyadan kelgen. AQSH inglis tilinde Britaniyadaǵı sıyaqlı ayqın kórsetilgen dialektler joq. Professor X. Kurat redaktorlıǵı astında shıqqan "AQSH hám Kanadanıń filologiyalıq kartası"nda (1939-jıl) jeti dialekt, sonday-aq, tarqalıw aymaǵı tárepinen eń salmaqlı bolǵan AQShnıń oraylıq hám arqa shtatları dialektleri ajıratılıp kórsetilgen; bul AQShda tiykarǵı kórkem ádebiyat dialektleri esaplanadı. Inglis tiliniń amerikasha hám Ullı Britaniya variantları ortasındaǵı parıq leksikada hám málim dárejede fonetikada kórinedi; grammatikasındaǵı parıq sezilerli dárejede emes. Inglis tiliniń ámeldegi Kanada, Avstraliya, Jańa Zelandiya hám QAR variantları jóninde de sonday pikirdi bildiriw múmkin.

Inglis tili jazıwı latın álipbesi tiykarında bolıp tabıladı.

Inglis tili álipbesi 26 háripten ibarat: A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, Q, R, S, T, U, V, W, X, Y, Z.

Derekler[redaktorlaw | derekti jańalaw]