Kontentke ótiw

Amir Temur ordeni

Wikipedia, erkin enciklopediya
Amir Temur ordeni
1996

'" Ámir Temur" ordeni — Ózbekstannıń mámleket sıylıqlarınan biri. 1996-jıl 26-aprelde shólkemlestirigen[1].

Nızamı[redaktorlaw | derekti redaktorlaw]

Bul orden menen mámleketshilikti bekkemlewdegi úlken xızmetlerin, arxitektorshılıqtı, ilim, ádebiyat hám kórkem-ónerdi, sonday-aq, áskeriy uqıptı rawajlandırıwǵa qosqan úlken úlesleri ushın ózR puqaraları sıylıqlanadı. Bul orden menen mámleketliklerara sheriklikti, tınıshlıqtı hám de xalıqlar ortasında doslıqtı bekkemlew jumisına ayrıqsha úles qosqanlıǵı ushın ózR puqarası bolmaǵan shaxslar da sıylıqlanıwı múmkin. Orden menen sıylıqlanǵan shaxslar nızam hújjetlerinde belgilep qoyılatuǵın jeńilliklerden paydalanadı. Orden kókirektiń ońı tárepine „Ǵárezsizlik“ ordeninen keyin taǵıladı. „Ámir Temur“ ordeni menen óliminen keyin sıylıqlanǵan táǵdirde orden sıylıqlaw tuwrısındaǵı hújjet hám birjola beriletuǵın pul tólemi sıylıqlanǵannıń shańaraǵına tapsırıladı. Orden menen sıylıqlanǵan shaxslar bazalıq esaplaw muǵdarınıń jetpis mártesi muǵdarında birjola tolıq tólenetuǵın pul sıylıǵın aladı[2].

Minezlemesi[redaktorlaw | derekti redaktorlaw]

„Ámir Temur“ ordeni 1 mikron qalıńlıqtaǵı altın oralǵan 925 dárejeli (probali) gúmisten tayarlanadı hám eki qaptalınan nurlar taralǵan segiz qırlı musamman kórinisinde boladı. Musammannıń múyeshleri arasında jasıl reń emal oralǵan taram-taram bolıp taralıp turǵan nurlar jaylasqan. Musammannıń keri ushları arasındaǵı aralıq — 57 millimetr. Nurlar taralǵan sheńberdiń diametri — 52 millimetr. Ordenniń orayında at mingen Ámir Temurdıń túsi gúmis reńde súwretlengen. Atlı artındaǵı reńli emaldan islengen tábiyat kórinisi kók reńde. Atlı átirapin qorshap turǵan sheńberdiń joqarısında Ózbekstan Respublikası Mámleketlik gerbiniń belgisi — yarım ay hám juldızdı óz ishine alǵan kók musamman súwretlengen. Musamman taralǵan maydannıń diametri — 10,5 millimetr. Yarım ay hám de bes qırlı juldız taralǵan maydanlarınıń diametrleri tiyislishe — 5,0 millimetr hám 2,6 millimetr. Sheńberdiń joqarı bóleginde aq reńli emal tábiyat kórinisinde AMIR TEMUR jazıwı jazılǵan bolıp, ol izumrud reń emal menen oralǵan. Háriplerdiń bálentligi — 2,5 millimetr. Sheńber bastan ayaǵına shekem marjanlı naǵıslar menen oralǵan. Sheńberdiń diametri — 36 millimetr, qalıńlıǵı — 6 millimetr. Sheńberdiń tómengi bóleginde aq reńli emal tábiyat kórinisinde kók emaldan islengen KÚSH — ÁDALATTA sózleri jazılǵan. Háriplerdiń bálentligi — 3 millimetr. Sheńberdiń shetleri hár eki tárepten 1 millimetr qalıńlıqtaǵı qızıl emaldan islengen qabariq jiyek penen oralǵan. Sheńberlerdiń joqarı hám tómengi bólimleri diametri 2,7 millimetrli eki izumrud tas menen ajıratılǵan. Ordenniń arqa tárepi oyıq bolıp, orayında ordendi taǵıw ushın burama shtift hám murvat bar. Tómengi bóleginde ordenniń tártip nomeri 1 millimetr shamadaǵı oyıq shrift menen jazılǵan. Ordenniń qalıńligi — 8 millimetr. Ordenniń salmaǵı — 60,5 gramm.

Derekler[redaktorlaw | derekti redaktorlaw]